Need on üldised näited ega ütle midagi ühegi konkreetse numbri ega selle omaniku kohta.
Numbri võltsimine (spoofing)
Petis helistab nii, et sinu ekraanil on võõras number. Numbri tegelik omanik ei pruugi sellest midagi teada.
Tunnused
- Tagasi helistades vastab teine inimene, kes ütleb, et tema ei helistanud.
- Ekraanil on tuttav number, näiteks panga, politsei või sõbra oma, aga jutt on kahtlane.
- Helistaja kiirustab ja küsib koode, raha või isikuandmeid.
- Numbri vaatamised võivad järsku kasvada, kui paljud said sellelt numbrilt kõne.
Mida teha: ära usalda ainult ekraanil olevat numbrit. Lõpeta kõne ja helista ise asutuse ametlikul numbril. Ära süüdista numbri omanikku: ka tema võib olla petturite ohver.
SMS-õngitsus (smishing)
SMS-is on link võltsitud lehele, mis näeb välja nagu panga, kulleri või riigiasutuse leht.
Tunnused
- Sõnum räägib pakist, maksuvõlast, trahvist või blokeeritud kontost.
- Palutakse maksta väike summa või sisestada kaardiandmed, Smart-ID PIN-kood või parool.
- Link on lühendatud või võõra aadressiga ja sinult nõutakse kiiret tegutsemist.
- Ka SMS-i saatja nime saab võltsida.
Mida teha: ära ava linki. Ava teenus ise ametliku rakenduse või aadressi kaudu. Õngitsussõnumist saad teatada CERT-EE-le aadressil cert@cert.ee.
Identiteedivargus
Petturid koguvad sinu isikuandmeid ja koode, et võtta sinu nimel laenu või avada kontosid.
Tunnused
- Küsitakse isikukoodi koos dokumendi numbri, dokumendi pildi või selfiga dokumendiga.
- Palutakse ette lugeda SMS-iga saabunud kood, väidetavalt kontrolliks.
- Smart-ID-s või Mobiil-ID-s tuleb kinnituspäring, mida sa ise ei algatanud.
Mida teha: ära kinnita päringuid, mida sa ise ei algatanud. Kui andmed või koodid on juba lekkinud, teata kohe pangale ja politseile. Kadunud või varastatud dokumendi saad kehtetuks tunnistada Politsei- ja Piirivalveametis.